Kõrvakiil on ideaalse normi purunemine. Pettumus. Purse. Kõrvakiil on etteütlematu ja ettemääramatu. Kõrvakiil on ainult siis kõrvakiil, kui selle annab eraisik. Kõrvakiil ei saa olla kohtulik karistus.
Kõrvakiil oli raskeim solvang. Samaväärne naise või õe au haavamisega. Kõrvakiilule pidi järgnema duell või enesetapp või pagendus ja häbi.
Kõrvakiil oli kui arm, mida ei saanud maha pesta. Kõrvakiilu andja polnud otsekui enam tema ise: ta oli aukoodeksi tööriist.
Kõrvakiil kui kultuurikood
“Kuus aastat tagasi sain ma kõrvakiilu, aga mu lööja on ikka veel elus,” kirjutas kunagi Puškin oma “Lasus”. Kõrvakiil pole levinud igalpool. Kõrvakiilu ei tunta Idamaades, ei tunta antiigis ega paganluses. Kõrvakiilu areaal on Õhtumaa, kus sündis rüütlikultuur.
Kõrvakiil sündis rüütlikultuuris ja oli ebasümmeetriline - see tähendab kõrvakiilule ei saanud vastata kõrvakiiluga, muidu oleks see olnud tavaline kaklus. Kõrvakiil on olemuslikult “peajagu lühemaks tegemise” redutseerit žest.
Kõrvakiil on elitaarne: selle saab anda ainult võrdne võrdsele või nõrgem tugevamale. Kui ülemus lööb alluvat, ohvitser sõdurit, õpetaja õpilast, mees naist, siis see on peksmine.Kõrvakiilu tähendus sõltub ajast ja kohast ja andmise viisist: Omal ajal unistas Gogol, et oh kuis mõnele oleks vaja avalikku, kõigi ees antud kõrvakiilu. Traditsioonilises teatris oli isegi üks roll- bouffon - see oli mees, kes sai kõrvakiile. Publiku rõõmuks.
Kõrvakiilu muutumine
Hiljuti ütles üks noor daam: “Dämn, ma tahaks keset koosolekut püsti tõusta kõigi nende paksude raamatupidamismutide nähes minna ja panna sellele faking direktorile vastu kõrvu.”
Kõrvakiilu keel on teinud läbi kummalisi metamorfoose. Kõrvakiilust endast on saanud metafoor. 1912 ilmus vene kubofuturistide (Majakovski jt.) manifest "Kõrvakiil ühiskondlikule maitsele".
Vene televisoonist võis mõni aeg tagasi näha lugu, kus mees sai ühisköögis kõrvakiilu. Läks siis oma tuppa, võttis triikraua ja lõi sellega andja maha. Uurimisel ütles: “Aga kuidas ma teisiti oleks saanud vastata sellisele auhaavamisele.”
Ajas on muutunud zhestide kiri ja nende tähendus. Tänapäeval ei võeta mehe poolt mehele antud kõrvakiilu enam kui kultuurikoodi, vaid kui süütegu, vägivalda, rünnakut, huligaansust.
Samuti võis meiegi kanalitel näha kuis natsbolide naiskad annavad nelkidega vastu kõrvu Venemaad või ka Lätit visitieerivatele Lääneilma liidritele.
Et kõrvakiilu kood on vajunud unustusse, näitab ka ühe ajakirjaniku kommentaar, kui vene suurdissident Sahharov andis kõrvakiilu oma naise laimajale. “Selle peale andis Sahharov mehele kõrvakiilu. Kahjuks ainult üheainsa,” kommenteerib ajakirjanik.
Kõrvakiil kui argument
Pereproua teenijatüdrukule: "Kui mu mees peaks teile väga jultunult hakkama ligi tikkuma, siis andke talle üks tubli kõrvakiil."
"Väga hea, armuline proua." vastab toatüdruk. "Ma pean teile üles tunnistama, et ta on juba paar tükki saanud." Tänapäeval kipub kõrvakiil kasutusele tulema kui kõige kaalukam argument ja seda võivad anda nii naised meestele kui naised naistele ja mehed naistele ning meestele ja tavaliselt on see suurema märuli algus.
Targemad teevad Schopenhaueri järgi, kes ütles, et kui eesel sind kabjaga lööb, kas sa siis peaksid vihastama? Vähem on neid, kes talitavad Pühakirja järgi, et kui sind lüüakse vastu üht põske, siis keera teine ette.
Prantsuse psühhoanalüütik Lacan küll ütleb, et võiks ka teise põse ette keerata, ütelda: “Löö, aga kuula mis ma räägin.” Kõrvakiil kui kontaktisaavutamise võte on shokiteraapias hästi tuntud.
Lacan kirjutab, et ta mäletab väikest poissi, kes pärast kõrvakiilu ei teadnud, kas nutta või naerda, sest ta ei saanud aru, kas see on hellitus või karistus. Ja tõepoolest: ainult zhesti kiirus ja tugevus teevad vahe, kas tegemist on kõrvakiilu või põselepatsutusega, lahkuse või viha osutamisega. “Armastuse ja sümpaatia märgiks jagas temake talle paar kõrvakiilu” - kuis on?
Ainuke jäänus vanast ebasümmeetrilisest kultuurikoodist on naise poolt mehele antud kõrvakiil, aga täna ei saa ta seda enam pärast esimest suudlust nagu vanasti, vaid armsas EU-s vabalt pärast liigset viisakuse osutamist.
Kõrvakiil ja käesuudlus
Kõrvakiilu kui kultuuritava võib meil näha vast vanades Chaplini ja itaalia filmides. Aga kõrvakiilu võid sa saada New Yorgis või Amsterdamis, kui aitad naisele kasuka selga, avad ukse, ulatad käe autost väljumisel või annad käele suud. Sest seda kõike loetakse seksistlikuks käitumiseks.
Käesuudlus võib-olla vahest väärikski kõrvakiilu, sest oli ju käesuudlus vanasti sõna otseses mõttes erasõnum nagu nüüdisajal SMS-i saatmine. Igale sõrmelülile vastasid teatud tähed - just nii nagu mobiili klaviatuuril. Ja nii võis käesuudlusega edasi anda ka sellise frivoolse sõnumi, mis sõna otseses mõttes vääris kõrvakiilu...
2004-11-23
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar