Üks Luis Buñueli filmi lõpeb kujundiga, kus nett härrasmees ajab taga ülbet tibi ja peatub hetkeks. Ta näeb pingil istuvat vanamammit, kes teeb näputööd: osavalt pistes ikka nõel ees ja niit tagant järgi. Mees tajub oma armetut olukorda: plika ees ja tema väärikust kaotades tagant järgi.
Kui palju mehi on oma orjust needes ohanud: mis temas küll on? Punt konte ja liha. Üürike ilu - heal juhul paarikskümneks aastaks... Kuid kui tibi end üles lööb või siis riidest lahti võtab...jääb hing kinni ja nii edasi.
Bacchus ja Ariadne.
Naise keha on maagiline. On öeldud, et vast naist luues näitas Jumal oma meisterlikkust. Mehe keha vaadates on kerge kujutleda, milliseid takistusi tuli tal ületada....
Naise magnetism häälestab mehe ootuse-lootuse rezhiimile. Mees kaotab siin ja praegu tunnetuse. Kui mees ei suuda kohe naist vallutada, siis murdes truudust oma algsele olemusele algab pikk ja hukutav välise objekti fikseerimine, mida Stendhal on kristallisatsiooniks nimetanud. Seda nimetatakse ka kuuvalgusse sukeldumiseks.
Lunaatilised mehed
Päike toob päeva. Kuu on öö kaaslane. Nüüdismehed ei ole enam muistsed “päikesepojad” taeva-prioriteedi ja spermaatilise eidosega valitsemas mateeria üle, vaid valdavalt “maapojad” lunaatilise peenise ehk “lunusega”. Nad on naise suhtes kui lapsed. Nende peenis on vaid vagiina stimulaatoriks.
Igasugused maniakid, kuutõbised, klepto- ja dipsomaanid tajuvad täiskuu ajal rahutust. Looduses aktiviseerib täiskuu kiirgus haisid ja nahkhiiri, paneb emaämblikud usinamalt võrku kuduma.
Sarnane on ka naisekeha kiirgus, mis kutsub esile erektsiooni. Kuid vähe sellest, ahvatlev naine tumestab mehe mõtlemise, kütkestab ta aru ja viib mehe “eeterkeha” täielikule detsentralieerimisele. Seksuaalsetest mõtetest kütkestatud mees võib jõuda seisundini, kus ta aju plahvatab kirglikes peaaegu käegakatsutavates kujutlustes.
Mees lakkab olemast tema ise oma vaba tahte osas: nüüd teeb ta, mis naisele meelepärane. Naine on mõjunud tema tootemlikule olemusele ja mees ajab piltlikult öeldes ringi suurt käsikivi ikka korrates ja vahet pidamata. Ta on rakendatud naise vankri ette. Ta täidab naise programmi.
Piltlikult: lahtiste juustega naise jalge ees lamavad nii lõvid, tiigrid, leopardid kui hundid. Loomaia paradiis. Armujook muudab mehed töötavaks karjaks. Mõttekõrgustike pantreid ja poeete, kes ei ülista naise ilu ootab siin unustus ja pealesunnit uni.
Elumehe traagika
Elumees ajab taga välist naist ja ükski kättesaadu ei rahulda teda päriselt. Naistemehe saatus on tavaliselt kurb: neil on elus palju naisi, aga seda PÄRIS OMA polegi ja sageli on nad elu õhtutunnil üksi. Meenutame siin kasvõi õnnetut Bruno Oja.
Naistemehe seltskonnast peetakse ja teda kadestatkse, aga usalduväärseks teda ei peeta ja lähikonda ei lasta
Naistemees on tegelikult fetishist endale aru andmata. Selmet otsida isiksust - omale müstiliselt määrat teist poolt, on ta oma armastuse jaganud tuhande välise objekti vahel.
Aga mitte ainult playboy pole fetishist, fetishist on nüüdisinimene üldse, sest talle meeldib selle look ja tolle tiss. Ühe silmad ja teise meelad huuled, kolmanda pikad jalad ja neljanda maine. Armastuse ainus objekt, see loomulik ideaal jaguneb paljude meeste ja naiste vahel. Muutub peenrahaks. Kvaliteedist saab kvantiteet.
“Ja ma leidsin, mis on kibedam surmast: naine! Ta on otsekui püünis: ta süda on võrk, ta käed on kui ahelad. Kes Jumalale meeldib see pääseb temast, aga patuse ta püüab kinni,” kirjutas vana Koguja.
Paradoks on: et kui neid Kõigekõrgemale meelepäraseid mehi ka on, siis nüüdismees on nii sõltuv, et ilma naiseta on ta otsekui invaliid...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar