Pages

Raivo Raave

neljapäev, 12. august 2010

Vahest on inimesed päris naljakad. Kujuta ette kui sa üritaksid enda asemel peeglile meiki teha, peegli silmi toonitada ja peegli huuli  värvida. Või isegi peeglil karvu raseerida

Aga midagi taolist me teha üritame. Me üritame seda tasakaalust välja läinud maailma parandada, selle kortse ja kurde siluda, haavu ja arme katta. Ometi algab kõik meist endist. Meie maailm on meie peegeldus.

Inimene on sageli kui kassipoeg, kes vaatab peeglisse ja ei saa aru, et näeb iseennast. Inimene tunneb, et ta on olukordade vang, mida ta muuta ei saa. Ta vaatab üha pahustuvat maailma ja üritab kuidagi pilti parandada. Suure vaevaga läheb midagi korda aga ikka ajutiselt.

ELU EESMÄRK: HALLATA OMA REAALSUST
Palju on räägit, et kui elul on üldse eesmärk, siis on see rajat põhiinstinktidele nagu enesesäilitamine, soojätkamine jms. Meie meelest on need kõik teisesed asjad.. Elu esimene eesmärk on kuidagi hallata oma tegelikkust – juhtida oma reaalsust. Või teisi sõnu olla oma elu perenaine või peremees. Oma elu isand.
Unedes juhtub meiega igasugu asju ja me ei saa neid muuta. Paraku võtame taoliseunenäoteadvuse ka argiellu kaasa. Meile tundub, et saame muuta ja mõju avaldada vaid vähesele osale sündmustest, mis meiega juhtub. Kui võtaksime reaalsust kui teadlikku unenägu, siis tunnetaksime, et see on tegelikult materjal, mida saab muuta küll.

Kui kord ärkaksime oma ärkvel unedest, siis näeksime, et oleme mängus, kus kõigil on oma programm. Meie aga ei pea mängima teiste programmi järgi, vaid võime sisse tuua oma. Kõigepealt on meil täielik meelevald selle üle, mis välissündmustest saab meis endis ja kui suudame neid võtta rõõmsas leebuses, siis näeme, et hakkame oma olemisega kujundama ka neid sündmusi endid, mis meile osaks saavad.

HEAD JA HALVAD UUDISED

On üks põnev mäng, milles kõik võidavad. See on mäng, mida maailm meiega mängib. Ta küsib: „Arvake, milline ma olen?“ Ja mida iganes sa ka vastaks – just selline ta ongi. Sinu jaoks.

Me ainult käime surnud ringis: vaatame reaalsust – väljendame oma suhtumist – ja maailm kui peegel kinnitab selle tegelikkuses. Reaalsuse haldamine tähendab pildi ümberpööramist. Me vaatame kõigepealt iseennast ja ehk korrigeerimegi ja vast pärast kujutist peeglis. Selle asemel, et nuriseda kehva kujutise üle peeglis – majandusolukorra ja muu üle - pöördume ja hakkame mõtteis looma kujutist, mida näha tahame.

Pööra tähelepanu ainult sellele, mida tahad näha oma maailmas. Kui loed, kuulad ja vaatad infot majanduskriisist siis loomulikult saad seda kapaga juurde. Meil on vanglad, aga sa oled vabaduses – ent võid ka vanglasse sattuda kui keskendud kriminaalsele infole. On avariid, õnnetused, tulekahjud jms. – ka need võivad saada tegelikkuseks, kui lased info hädade kohta sisse. Kui mu tädi kord nõuka ajal konserve kirstu pani ja ütles, et need on mustadeks päevadeks, siis onu ütles, et jaa, kui sa nii mõtled, siis ei jäägi need mustad päevad tulemata.
ENESE KORRASTAMINE
Üks vana pärimus räägib Vihmategijast: Ühes külas oli juba aastaid väldanud põud. Abi oli palutud kõigilt ja kõikjalt, aga vihma ei paistnud kusagilt. Siis saadeti kuulsa Vihmategija juurde seitsme mäe ja mere taga. Kui Vihmategija lõpuks pärale jõudis. Lasi ta endal etelgi püstitada ja kadus külaelanike hämmingus sellesse neljaks päevaks. Viiendal päeval algas sadu. Kui külaelanikud küsisid, mis ta seal telgis ometi tegi, vastas Vihmategija. „Mitte midagi". „Kuidas nii?" imestasid külaelanikud. Vihmategija vastas: „Kui kohale jõudsin, siis taipasin kohe, et siin paigas puudub taevane harmoonia. Veetsin need päevad iseennast taevaga kooskõlla viies ja vihma hakkaski sadama.
Niisisis: maailm on otsekui peegel – ta vastab sulle sellega, mida sa peeglisse näitad. Öeldakse, et see on usu asi: kui usud paradiisi – saad selle, kui ei - ei saa. Ja see on tõesti nii, et sulle saab sinu teadlikku ja alateadliku usku mööda. Veel enam sa võid maailma peeglist suisa tellida seda, mida tahad. Ainus tingimus on, et su hing – su sisetunne – ja su mõistus peavad ses asjas olema ühel meelel.
Iga mõte tuleb su juurde tagasi bumerangina. Sa saadad kõik Kuu peale kurke korjame – sind ennast saadetakse ka. Jah, ikka seesama: kuis koer külale... Aga seda ka positiivses mõttes. Su elu pole armastust? Hakka seda lihtsalt jagama. Ka armastus on bumerang.
SA SAAD, MILLEST LOOBUD...ISEGI ENESEKINDLUSE
Heade mõtete kehastumine pole võimalik ilma piisava energiata. See tähendab, et on vaja vabaneda ülearusest prahist, mis meie energiat sööb. Muretsemine, kadestamine, arvustamine, kõiksugu hirmud ja kartused, piiravad uskumused, tehtud ja tegemata teod, süütunne ja nii edasi. Igaühel võivad nad olla isemoodi. Mõne jaoks läheb suur osa energiat enesetähtsuse küsimusele: selle eest võitlemisele ja selle pärast kannatamisele.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar