Pages

Raivo Raave

laupäev, 21. august 2010

VASTUSED ON MUUTUNUD

Assistent küsis kord Albert Einsteinilt, et kas professor mitte ei andnud üliõpilastele sama eksamit, mis möödunud aastal. “Jah. “ vastas Einstein, “küsimused olid samad küll,
aga vastused on muutunud.”

Miks vastused on muutunud? Sest maailm on mitmekesine , on mitmevariantne – on võimalikud erinevad vaatepunktid. Iga maailmakäsitlus, mis pole enesega vastuolus on tõene. On toimumas  kitsa, ratsionaalse, instrumentaalse ja egolise maailmavaate asendumine mitmevalentse, loomuliku, integraalse ja sotsiaalselt tundliku  tunnetusega.

TUNNE ISEENNAST PAGEDUS

Sokratese moto oli “Tunne iseennast”. Samad sõnad olid kirjutadud ka Apollo templi ukse kohale Delfis. Õhtunaise mõtlemise eesmärk on ikka olnud seesama „Tunne iseennast”. Õhtumaise filosoofia keskpunktiks on küsimused elu mõttest ja iseenda tundmisest ja sellest tulenevalt techné/tehnika õppida elu armastama ja olema õnnelik.
Mis on ju igati hea, ainult et eesmärk on jäänud ikka otsekui kulllakott vikerkaare teis eotsa.

Paraku on iidne „Tunne iseennast” eksitav slogan. Kuidas sa saad ennast tunda, kui Su mina ongi see vaatleja, kes iseennast kõrvalt vaatab? Sina oledki teadvus,
mille kaudu sa kõike tunnetad. Teadvus ei saa  ennast tunda – ta saab vaid olla tema ise.

„Tunne iseennast” on loosung, mis aitab sul luua pettekujutelma valemina, mis on  enesekeskne orientatsioon ja loob aluse kõigile mõtetele, tegudele ja suhetele.
Ta tunneb end vähem vääruslikuna, kui kellegi saab osaks midagi head.

Valemina pilt sõltub  võrdlustest, kui ta ei saa end paremana tunda valib ta ebaõiglaselt kohatu või teistest haigema  osa

Dogmad – usulised, poliitilised, teaduslikud – tulenevad eksiarvamusest, et mõte võib haarata tõde. Dogmad on kontseptuaalsed vanglad, mida kummatigi. Inimesed armastavad, sest see annab eksliku tunde “mina tean”.

SA OLED MÄÄRAT OMA TEADVUSE SEISUNDIST

Mistahes olukorras on esmatähtis su teadvuse seisund ja teisene see, mida sa teed või sulle juhtub su õnn ja su edu sõltuvad enam su teadvuse seisundist.

Niipea kui sa märkad, et elad tuleviku nimel oled sa juba vabanemas isekast mõttemudelist, ning tekib valikuvõimalus pühendada kogu oma tähelepanu  olevikule
Ja sinu ellu tuleb arukus, Mis on palju suurem isekast mõttemeelest

On küll tähtis, ka sa oled maailma silmis edukas või edutu., kas sa oled terve või haige, haritud või harimatu, rikas või vaene – see tõepoolest kujundab su elu.
Kõik see on tähtis, aga mitte absoluutselt. Olulisem kõigest selles on oma olemuse taipamine – enese tunnetamine.

Sisemisest olemusest teadmatuna põhjustad sa alati probleeme. Kui sa ei tea, kes sa oled. lood valemina, mis asendab sinu sügavat varjat olemust Mina ei saa ju muuta end teadmise, teadvuse objektiks, sestap tulebki meilrääkida valeminast, kelle iseendale vestleme kokku.

Kui sa tead, kes oled saadab sind sügav rahutunne, mis muutub rõõmuks Tundes end teadvusena, milles on harukordne elu, muutud sa sõltumatuks kõigest sellest, mis toimub su ümber – see pole enam nii oluline, tõsine, kaalukas.

Su ellu tuleb mängulisus. Sa tajud maailma kui vormide tantsu – kui peeglimängu.

TEADVUSE KOLM OLEKUT

Nii nagu vesi võib olla tahke, vedel või gaasiline, nii võib ka teadvus olla manifesteerunud mateeriaks, meele ja mõttena vedel ja puhta teadvusena vormitu.

Iha on vajadus lisada endale midagi, et olla täielikumalt sina ise.
Hirm on kartus kaotada midagi ja olla seeläbi vähem.

Olemisele ei saa aga midagi juurde panna või ära võtta. Olemine on täielikult
siin ja praegu. Just nüüd.

Inimarengu järgmiseks sammuks on ilmselt piirat mõtte ületamine. See on praegu meie ülesanne, mis ei tähenda, et ei tuleks enam mõelda, vaid lihtsalt ei tohi mõttega samastuda, sellest üleni haaratud olla

MÜÜT VABAST TAHTEST

Öeldakse, et kui miski väline meid ei sunni, siis on inimese tahe vaba.
Paraku tuleb tunnistada, et see  vaba tahe on siiski piiratud ja nimelt samuti meie
 teadvuse tasandiga..

On üks tõsiasi, mida  me ehk hästi tunnistada ei taha ja nimelt, et  ühel ja samal hetkel
saame me teha vaid ühe ja ainult ühe valiku, ja nimelt selle, mis vastab meie  teadvuse seisundile antud hetkel...

„ Mõtlen – järelikult olen,” ütles Descartes. Jumala eest – kas teie saate aru kuis võis vaene Cartesius ja tema järel kogu ratsionaalne filosoofia pidada mõtlemist  suuremaks olemisest?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar